Võimalik ainult Maksimarketis: -30% soodustus = tavahind

Järjekordne postitus kaubanduse valdkonnast. Külastasin just Kvartali Maksimarketit ning salatibuffee letil suur silt – salativalik -30% alates kella 19:00. Kuna ostan sealt salatit praktiliselt iga päev või üle päeviti, siis mõtlesin, et huvitav, kas tõesti nädala sees saab juba nii varakult soodustust, tavaliselt algab soodustus buffeel 21:00 (nädalavahetusel alates 19:00).

(Pilt on tehtud täna, teisipäeval, kella 20.30 paiku) Olin meeldivalt üllatunud, kuna erinevad köögiviljad on ju terve päev seisnud, et kaupluse meeskond mõistis, et vaja soodustuse algusaega muuta, seda ikka selleks, et salati valikust õhtuks lahti saada. Lähen kassasse, mainin müüjale, et väljas on silt „-30%“. Müüja läheb buffee juurde ning tuleb tagasi, tõesti on silt väljas, helistab kolleegile, kuid kolleeg väidab, et see nädalavahetuseti. Kummaline... sest see silt, mis nädalavahetustel on, sellel on ka kirjas, et pühapäeviti -30% alates kella 19:00.

Tegelikult on olukord selline, et need köögiviljad / kastmed / jne, mis õhtul maha ei müüda, jäävad nendesse anumatesse ning hommikul lähevad täishinnaga uuesti müüki. Ja kuidas ma seda küll tean? Käisin möödunud nädalal poes, õhtul, enne kaupluse sulgemist – tegin endale oma lemmiksalati (kapsas, paprika, kurk, mais, hernes, pärlsibul, punane sibul, tillikaste). Tillikaste on selline valge hapukoore kaste, seal kõrval on üldiselt midagi punakat (nt tšilli või krevetid) – loomulikult oli keegi tilgutanud õhtul valge kastme sisse punast... ja järgmise päeva hommikul, kui läksin enne tööle minekut lõunaks salatit tegema, siis oli see kaste täpselt sama sugune... See punane „laik“ oli täpselt samas kohas, kus eelneval õhtul.

Ei oska nüüd päris täpselt öelda, miks mu enamus postitusi kaubanduse valdkonnast on, kas tõesti sellepärast, et õde on lõpetanud kaubandusökonoomika eriala ning koolitab selles valdkonnas. Aga ka mind on tõsiselt huvitama hakanud, mis tegelikult kaubanduses toimub. Järgmine postitus tuleb kindlasti sellest, mida neljapäeva (18.mai) õhtul Zeppelini Maximas nägin ja kuulsin.

Maksimarket: tavahind = soodushind

Maksimarket üllatas taas oma nädalalõpu pakkumisega - tavahinnaga 1,15€ maksev krõpsupakk on saadaval soodushinnaga 1,15€. 

Jäin natuke postitamisega hiljaks, kuna sean end sisse uude kontorisse. Kuid siiski, tundub, et Blondiini Päevaraamat jääbki kirjeldama kauplustega seotud juhtumeid. Tundub, et vajaksin kaupluste hingeelu tundmiseks koolitust, mille kohta saad lugeda siit.

Konsumis NULL euroga tooted!

Jälle olen olnud blogimaastikult eemal, kuna ettevõttega alustamine on võtnud metsikult aega. Tööasjus sattusin Kambjasse, käisin läbi ka Kambja Konsumist, et kostitada end õhtul millegi heaga ja tähistada esimeste koostööpartnerite saamist. Ja näe imet - oleks saanud nii mõndagi soetada NULL euroga. Fengol oli tasuta, tšillit sai ka tasuta, kuid kahjuks olen juba pildi kustutanud.

Kas tõesti pakendajad ei vaata üle, mida ja kuidas nad pakendavad? Eeldan, et hind on seotud tootekoodiga, ning kassasse minnes oleks need samuti läinud NULL euroga läbi. Suure toidukorvi puhul ilmselt kassapidaja hinda ei märkaks. 

Kuidas valida endale sobiv töökoht?

Blondiini Päevaraamat on olnud "puhkusel" ligi kuu aega - kohutav! Põhjus lihtne - tööle kandideerimised ning vestlused võtavad palju rohkem aega kui täiskohaga tööl käimine. Ja mis kõige hullem - see on valikute tegemine. Milline töökoht nendest kõigist vastu võtta? Viimasel ajal on meedias palju kõneainet tekitanud just need noored, kes istuvad vanemate kodus ning laristavad vanemate raha. Mina nende hulka ei kuulu, kuid hetkel olen juba kaks kuud töötu, omal soovil!? Päris paljudele pakkumistele olen ära öelnud... valikuid on palju. Mõned näited ametikohtadest: lasteaia õpetaja, põhikooli õpetaja, müügijuht, raamatupidaja, arendusjuht, projektijuht, büroojuht, toimetaja, jne. 

Ja milline koht nendest valida, kui oledki multifunktsionaalne ja õpitud eriala toetab praktiliselt kõiki ametikohti? Lõpuks tuleb valik teha sisetunde järgi, mina leian, et teen otsuse siiski juhtkonna ning kolleegide põhjal - mul käib tavaliselt vestlusel nn klikk läbi, kas tahan seal keskkonnas töötada või mitte. Aga mida teha, kui on nt kaks või enamat kohta, kus pakutakse palka täpselt sama palju, tööasukoht mõlemal hea, kontor igati meeldiv, inimesed sümpaatsed... Ja sellise valiku ees ma nüüd jällegi olen, kuid mida teevad need inimesed, kellel valikuid pole?

Eile rääkis üks väga hea tuttav, kellel vanust juba 46, et tema tuttav otsib juba viis kuud tööd ning on saatnud 300 CV'd, kuid on käinud ainult kuuel vestlusel. Antud meesterahval on vanust 45, kuid näeb välja kui 30 ning on väga soliidne ning nooruslik. Töökogemus on viimases töökohas olnud 15 aastat, oli väga hea müügijuht, kuni sai koondamisteate. 

Tundub, et tööturul on väga suured käärid... Eelistatakse noori, kuid noortelt eeldatakse töökogemusi, mida paljudel pole. 

Riigiasutuste kolimine maakondadesse - kas ja kuidas?

Rahandusministeeriumi ligi 700-leheküljelise riigiülesannete analüüsi üks osa keskendub riigiasutuste pealinnast välja kolimisele. Teema on aga aktuualseks muutunud viimaste nädalate jooksul ning jääb mulje, et tegemist oleks uue valitsuse plaaniga, kuid tegelikult tegeles Rahandusministeerium juba aasta tagasi selle projektiga. Ja kui mõelda veel ajas tagasi, siis juba aastal 2012 ütles Helir-Valdor Seeder, et on viimane aeg tuua pealinnast asutused kodanikele lähemale, kuna maapiirkonnad on tühjaks jooksnud. Seega praegu meedias tekitab laineid väga vana uudis...

Plaanis on/oli ligi 30 asutust viia Tallinnast erinevatesse maakondadesse, kas täielikult või osaliselt. Kuidas see peaks küll välja nägema? Võtame näiteks Järvamaa keskuse Paide - kus sealt leiab ruumid, mis sobiksid näiteks mõnele asutusele, kus on 1000 töötajat? Kas kunstlikult tahetakse tekitada ehitusbuumi - ehitame igasse maakonda mõne asutuse jaoks uue ning uhke büroohoone? Korraldame riigihanke... ja kanname riigikassast raha sobilikku ehitusfirmasse. Ehitusega kaasneb ehitussektori elavdamine, mis kergitab lõpuks ka ehitusmaterjalide hindasid. 

Kas töötajat võetakse Tallinnast kaasa? Asutuste välja kolimise mõte pidi ju olema, et tekitame maakondadesse uusi töökohti, kuid kahjuks on riik sellise plaaniga u 10-15 aastat hiljaks jäänud, kuna enamus kõrgharitud noori, kes kodukandis tööd ei leidnud, suundusid Tallinna või Tartu tööturule. (aga kui aus olla, mina koliksin küll tagasi Järvamaale, kui saaksin hea töökoha) Kui pädevaid töötajaid maakonnast ei leia, peaks riik tooma ka töötajad (vähemalt osaliselt) pealinnast kaasa, mis omakorda peaks elavdama kinnisvara, eelkõige üüriturgu, vaevalt, et kohe soetad endale elamise piirkonda, mida sa veel ei tunne.

Ühest küljest on ju tore mõelda, et riik tuleb oma teenustega rahvale lähemale, kuid tekitab aga pealinnas massiliselt koondamisi ning suure tõenäosusega maapiirkondadest ei leia pädevaid töötajaid. Kuidas see ülemineku protsess peaks välja nägema? Nii palju lahtisi niidiotsi...

Jaanuari algul kirjutas Postimees, et Omniva viib pealinna palgad Jõgevale, kuna nende klienditeeninduskeskus kolib Jõgevale. St kui helistad infoliinile ja küsid oma paki või kirja vms kohta, siis tegelikult võtab telefoni vastu teenindaja Jõgeval. Küsitav on aga see, kas tõesti pealinna palgad jõuavad sellega Jõgevale? Vaevalt küll... Märtsi lõpus kaotab Tallinnas Omniva kõnekeskuse töötajad töö... Ei tahaks väga uskuda, et neile koondamist pakutakse, pigem suunavad ümber mõne postkontori töötajaks. Aga positiivne on ju asja juures see, et Jõgevale tekib töökohti juurde!

Kui otsustatakse, et asutused peavad kolima, siis võiksid nad seda teha täies koosseisus, kuna ühest kohast teise pendeldamisel ei ole mõte. Toome näiteks kasvõi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Oli siis seda ühte osakonda vaja Tallinnasse? Kogu ülejäänud tiim töötab ju Tartus.

Isiklikult, ma ei usu, et lähima 1-3 aasta jooksul mõni asutus täies koosseisus Tallinnast lahkub. 

Kiire ja lihtne suupiste, millega külalisi kostitada

Äkitselt heliseb uksekell ning ootamatud külalised on saabunud?! Või sõbranna helistab, et on Tartust just mööda sõitmas ning pole ammu kohtunud? Sel juhul päästab üldjuhul külmutatud lehttaigen (mina eelistan pärmi-lehttaignat). COOP müüb omatoodangut, 0.99€/pakk, olen kasutanud ka Eesti Pagari ning Maxima omatoodangu taignat, kuid kahjuks mulle pole maitsenud, kuid COOP-i sarjast "Säästu" pärmi-lehttaigen on igati sobilik. Edasi tuleb olla loominguline - juust, sink, vorst, pitsamaitseaine jne.Või miks mitte teha kaneelirulle?

Kõige lihtsam on teha viineripirukaid või hoopis juustuküpsiseid - riivi juust väikestele taigna ruudukestele. Samas on võimalik teha ka pitsastritsel (palmik). Selleks kasutada erinevaid külmkapis leiduvaid lihatooteid, riivida juustu, raputada pitsamaitseainet. Ja lõpuks ahju, voilà, kiired ning maitsvad suupisted olemas, et võõrustada külalisi.

Kui aga aega on natuke rohkem, siis võiks teha juba täidetud mune. Munad keema, seejärel külma vette (kui eriti kiire, siis lisan ka jääkuubikuid). Lõika munad pooleks, muna kollane kaussi koos majoneesi, sinepi, või, soola ja pipraga. Tee sellest ühtlane mass ning täida munad. Mune kaunistades ole loominguline, kasuta selleks kodus leiduvaid asju. Eile oli mul selleks nt keedetud porgand ning aknalaual kasvavad basiiliku lehed ning roheline sibul.

Pildil olevad täidetud munad on mu elus nn kolmas partii, olen neid teinud täpselt 3 korda, seda ilmselt põhjusel, et ma ise neid ei tee. Täidist maitsestades kutsun alati elukaaslase ja küsin, mida veel juurde. Ja eile neid tehes, ei pidanudki midagi juurde panema. Olin esimese maitsestamisega teinud maitselt täiuslikud munad. Kahjuks välimuse kohta sama öelda ei saa, kuna mul tordiprits puudub, siis kasutan küpsetuspaberit, millest teen torbiku.

Millega teie kostitate ootamatuid külalisi?

Enne Rail Baltic'ga alustamist tehke riigisisene ühistransport korda!

Kirgi kütab Rail Baltic projekt, kuid enne sellise mahuka projekti alustamist peaks parandama riigisisest ühistransporti. Eelnevate töökohustuste tõttu olen rännanud ühistranspordiga mööda Eestit ringi ning peab tõdema, et päris kõik siiski sellega korras ei ole.

Kõige lihtsam näide, millega praktiliselt iga nädal kokku puutunud - Tartu linnaliini buss nr 19 sõidab ainult hommikuti (2-3 x päevas), marsruut on Jalaka (Postimaja)-Raudteejaam. Tundub ju loogiline, et selle bussiga võiks Aardla kandis elavad inimesed saada rongijaama, et võtta teekond ette näiteks pealinna? Kuid kahjuks veel eelmisel aastal oli selline olukord, et kõik rongid väljusid täpselt 3 minutit varem, enne linnaliinibussi saabumist. Kirusin seda endamisi ligi aasta... Aga nüüd on käes aasta 2017 ning väikesed edusammud on siiski toimunud (ei tea, kas järeleandmisi tegi Elron või Tartu Linnavalitsus - kahjuks ei mäleta enam varasemaid väljumisi peast).

Jah, esimene rong, mis väljub 6:24 - sellele tõesti jõuaksin, kuna buss saabub 6:13 raudteejaama. Üldiselt on siiski kõige populaarsem rong see, mis väljub 7:29, kuid buss nr 19 saabub 7:22 - alati ei saa ju kindel olla, et buss püsib graafikus. Seega võiks u 7-10 minutit nihutada veel varasemaks väljumisi.

Haapsalu-Tartu-Haapsalu liiniga oli ligi aasta tagasi segadusi. 16:45 väljus buss aastaid tudengipealinnast Haapsallu, kuid millegi pärast ei tahetud seda liini elus hoida. Miks küll? Ligi kuus aastat tagasi kasutasin päris tihti seda liini selleks, et sõita Paidesse (sinna on ka ju raskusi Tartust saamisega, üldiselt saab Mäosse, kus tuleb teha ümberistumine, aga ajad ei klapi), buss oli alati väljamüüdud ning pidin pileti mitu päeva ette ostma. Tol ajal opereeris Eesti Buss OÜ, kuid loobusid antud liinist. Ega siis GoBus ei jäänud käed rüppes istuma, vaid lõikas sellest kasu. Buss väljub jätkuvalt samal ajal. 

Päris paljudesse kohtadesse sõites on vajalik liikuda enne Tartu või Tallinna, alles siis saab jõuda sihtpunkti. 

Kallid lugejad, mis piirkonnas Teie näete tõrkeid/probleeme Eesti ühistranspordis?

Tutvu oma tuludeklaratsiooni andmetega

Tänasest saab Maksu- ja tolliameti koduleheküljel tutvuda eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmetega. Mäletan, kui ma ootasin veebruari kuud, et saaksin täita avalduse, et saaksin tulumaksu tagastuse. Summad küündisid kuni 300 euroni, kuid enam seda lõbu mul pole, kuna töötasin täiskohaga mitu aastat.

Kuna keskkooli ning ülikooli esimese aasta jooksul tegin erinevaid kaastöid ning projekte, siis sain tulumaksu tagasi. Ja nüüd ma isegi ei vaevu mitte andmeid kontrollima, kuna pole lootuski, et saaksin midagi tagasi.

Mäletan, et eelmisel aastal oleks saanud elukaaslane tagasi 0.01 eurot. Kas tegemist pole juba mõnitamisega? Minu teades sellist summat isegi ei kanta tagasi, vaid jääb kuskile ettemaksu kontole. 

Ja nii lühikeseks see postitus täna jääbki, kuna sattusin hasarti tööpakkumuste vaatamise ning kandideerimisega. Telefon on nagu kuum liin...

5 imelihtsalt võimalust kulutada poole vähem raha

Postimehe Tarbija rubriik avalikustas teisipäeva teises pooles artikli teemal "Viis suurt kuluallikat, millest säästmine tõesti toimib". Delfi Ärileht kirjutas järgmisel päeval suhteliselt sarnase loo, pealkirjaks "5 lihtsat viisi kuidas säästa raha, kui elad palgapäevast palgapäevani". Kas tegemist lihtsalt kokkusattumusega või mõisteti, et sellise sisuga lugu toob klikke?

Kuna olen varasemalt töötanud ajakirjanduses, siis tean, et päev algab sellega, et loetakse üle konkureerivad paberlehed ning seejärel hoitakse pidevalt silma peal uudisteportaalidel. Osadel meediafirmadel on lausa mõningatega kokkulepped, et võib teha oma loo, viidates algallikale. Antud juhul see päris nii pole, kuna artiklite sisud mõnevõrra erinevad, kuid kokkuvõttes tavainimesele ikka sama. 

Mõlemad on tõlkelood, algallikad on erinevad. Seega tegemist ei ole siiski kopeerimisega, kuid tihedas konkurentsis pinnale jäämiseks, on vaja teha lihtsaid lugusid, mis inimesi kõnetavad. Niiet, siia kirjutan omapoolse, väga lihtsa, arusaamise, kuidas kulusid kontrolli all hoida.

1) kasuta ühistransporti - linnaliinidel sõitmiseks tee endale kuukaart; unusta ära taksod; pikemateks sõitudeks osta varakult pilet ette (Tallinn-Tartu pileti võid saada lausa 3 või 5 euroga, kui ostad nädal aega ette)

2) võta tööle lõunakarp kaasa - kui oled harjunud kolleegidega käima söömas, siis tead, et Sulle ei pruugi maitsta päevapraad, mis antud päeval pakkuda, seega võtad kallima prae menüüst. Keskelt läbi maksab päevapraad 5 eurot, palun korruta see nüüd 21-ga. Mida Sa selle summa eest endale lubada saaksid?

3) taaskasutus - väga paljud kirbuturud ning nt ka Humana pakuvad praktiliselt uusi asju. Ja pärast saavad nendest riietest/jalanõudest just Sinu lemmikud, ja kui mõtled, et soetasid need ainult 2 euro eest? (Sellest teemast pean kunagi eraldi peatüki tegema, kuidas sain 21 euroga täiesti uuei Seppelä talvejope ning 2 euroga Tamarise uued kontorikingad).

4) tarbi vett - milleks vaja poest osta mullivett või mahla? Kraanivesi ja paar viilu sidrunit - super tulemus!

5) mõtle, siis tegutse - kui näed midagi ägedat kallis poes, siis mine algul koju ja mõtle, järgmisel päeval soeta endale see, kui oled kindel, et vajad seda! Kuna tegemist masstoodangutega, siis küll kaupa jätkub.

Vale pakend tootel, st 250g=10x250g, 8=10

Ja jälle peab postitama toiduteemalise sissekande. Külastasin Selveri kauplust, uurisin sügavkülma lette ning märkasin sooduskampaaniat paneeritud juustule, täpsemalt Gouda Ringe. Soodushind 2.69 €, tavahind 3.99 € -  kuna ma armastan juustupalle ning ise ei viitsinud seekord köögis möllama hakata, ostsin karbi juustu, teades, et pakis on 10 juusturõngast.

Ise veel vaatasin pakile otsa, esikaanel selgelt kirjas 250 grammi ning tagaküljel 10 x 250 grammi. Tol hetkel ei tulnud mõttesegi, et kuidas ma hoian käes 2,5 kilost karpi. Kuidas juust küll nii palju kaalub? 

Tavaliselt olen ise valmistanud juustupallid (muna, juust, riivsai, paprikapulber, sool, pipar, tšilli), kuid fritüüriõli oli otsa saanud ning Selverist seda samuti ei leidnud, leidsin alternatiivi - Gouda Ringe'i valmistusõpetuses oli kirjas, et need tuleb ahjuplaadile panna, ühelt poolt 5 min ja siis teiselt poolt 3 min. Wow, ei peagi õlis küpsetama, oli esimene mõte.

Ja asetan juusturõngad plaadile, loen üle ja mõtlen, kas ma tõesti ei oska enam arvutada? Mulle tundub, et pakis oli neid täpselt 8. Ja selles ma ei eksi. Ja siis hakkasin alles mõtlema, et kuidas küll üks juusturõngas kaalub 250 grammi? Langesin ikka päris haledalt reklaamiohvriks... või kuidas sellist eksitust nimetada, kas reklaamiks (st turunduseks) või müüginipiks?

Mädanevad köögiviljad kauplustes - korjake need palun ära!

Miks just minul on alati probleeme kauplustega? Läksin eile Maximasse, eesmärgiga osta köögivilju, et teha üks toorsalat Felixi klassikalise salatikastmega. Jõudes hiinakapsani märkasin, et kõik näevad nii kohutavad välja, et ei kutsu mitte kuidagi ostma. Miks selliseid tooteid lettidelt ära ei võeta? Kõige põnevam oli asja juures see, et klienditeenindaja tegeles kõrval tomatitega, tõstis need ühte kasti, kuid siis kadus... Eeldasin, et ta tuleb tagasi hiinakapsaid ära koristama, aga ei...

Maxima hiinakapsad

Liikusin järgmisesse poodi, Konsumi, seal olid aga hiinakapsad nii väikesed, et sain kohe aru... Kohe, kui kapsas koledaks läheb, võetakse pealmised lehed ära ja pakitakse uuesti kokku. Siiski lootsin, et kapsas on korralik. 

Konsumi mädanev hiinakapsas

Alustasin hakkimist, lõikasin hiinakapsa keskelt pooleks - keskelt mädanes. Ja see pole mul esimest korda. Ligi 4 aastat tagasi juhtus samasugune olukord Rakvere Säästumarketis ning läksin nii närvi, et viisin selle poodi tagasi. Poes vaadati ostutšekki ning kaaluti kapsas üle - said kinnituse, et tegemist nende kapsaga. Mulle pakuti uut hiinakapsast, kuid ma käskisin neil selle keskelt läbi lõigata enne ostu. Sedasi lõigati ligi 10 kapsast pooleks, enne kui sain uue hiinakapsa.

Kauaoodatud salat (hiinakapsa mädaneva osa lõikasin ära, kuna kõht oli tühi ja käisin lausa kaks poodi läbi, et lõpuks hiinakapsast saada)

Töötutoetus - kas sellega saab ära elada?

Olin töötuna arvel 3 nädalat, kuna vahetasin töökohta. Mäletate postitust, et nädala jooksul üritan loobuda ühest üleliigsest asjast, seal oli välja toodud ka töökoht. Seda ma ka tegin - läksin töölt ära. Olin töötanud eelmises kohas üle kahe aasta, kuid elus tuleb teha muudatusi, kui ei olda rahul olemasolevaga. 

Läksin Töötukassasse, ootasin 30 minutit ja sain konsultandi jutule, väga põhjalik ning professionaalne teenindus. Kui võtta end töötuna arvele, peab iga kuu käima oma konsultandi juures, siis makstakse ka töötutoetus välja. Konsultant ütles, ega me järgmine kord nagunii ei kohtu, kuna minu töökogemus, täiendkoolituste hulk ning haridus on muljetavaldav, et töötuks ma kindlasti ei jää. Ega seda ma ei arvanudki, kuid töölt oleks ma nagunii ära läinud, ka siis, kui poleks uut kohta terendamas. Oleksin kirjutanud Töötukassale äriplaani ning saanud algkapitali oma ettevõtte loomiseks.

Kuid mis on selle postituse mõte? Kui Sulle ei meeldi töökoht, kui Sa pole rahul oma juhiga ning kui Su juht ei oska kuulata ega arvestada alluvate kommentaaridega ega kriitikaga, siis pole mõtet sellel ametipositsioonil jätkata. Endasse peab uskuma, et kuskil on töökoht, mis just Sulle loodud ning kus väärtustatakse Sind just sellisena nagu Sa oled (minu puhul nt tugev kriitikameel). Ja mis peamine, pead uskuma, et leiad töökoha, kus makstakse Sinu tulemuste ja pingutuste eest väärilist tasu!

Pilt on illusteeriv ning Google avarustest leitud.

Selleks, et võtta ette aga töökoha vahetus, tuleb üldjuhul elada mõnda aega ilma töö ja palgata, ning minna Töötukassase, et saada ühe päeva eest 4,86 €. Kas selle eest on võimalik ära elada? Ilmselgelt on vastus ju ei, kuid miks siis palga pealt võetakse töötukindlustusmakset? Me saame seega oma brutopalgast  1,6% vähem töötasu kätte. Lisaks maksab tööandja 0,8% brutopalgast töötukindlustusmakset. Kui vaadata neid protsente, siis võib laias laastus öelda, et ma ei saa oma eelmise töötamise eest seda summat tagasi. Peaksin olema mitu kuud vähemalt töötu, et saaksin selle summa tagasi.

Seega töötutoetus on tegelikult kinnimakstud meie enda palgast, kuid sellele võiks lisanduda ju veel mõni riigi poolne toetus. Ja veel, kui lahkud töölt oma soovil või poolte kokkuleppel, siis saad päevas 4,86 € toetust. Kui Sind on aga vallandatud või koondatud, siis on juba teised summas, loomulikult suuremad.

Aga olgem ausad, sellise päevamääraga ei ole võimalik ära elada. Soovitan soojalt hakata koguma sukasäärde raha, kui plaan vahetada töökohta. 

Kui palju kohvi tegelikult päevas võib juua?

Armastan hommikuti teha presskannu abil liiter kohvi ja selle üksi ära tarbida. Lisan kuhjaga kaks supilusikatäit kohvipuru kannu. Pool tundi ning kann on joodud. Kas see on ka tervislik? Eeldasin, et see pole tervislik käitumine, aga lugedes erinevaid uuringuid, selgus, et 3-5 tassi päevas teeb kehale ainult head. Tekib aga küsimus, kui suur see tass olema peaks? Või kas mängib rolli ka see, et mina joon mustalt (st ei lisa piima ega suhkrut). 

Leidsin näiteks sellise toreda lõigu internetiavarustest: Samas leiavad nad et kohvi joomisel on mitmeid häid mõjusid kui juua 3-5 tassi päevas – see vähendab südamehaiguste riski ja ka 2-tüübi suhkruhaiguse riski. Lisaks sellele, et ta hoiab inimese ärksana.

Lisaks sellele hommikusele liitrisele kohvile, tarbin üldiselt päeva jooksul veel 1-2 tassi kohvi. Eeldan, et mustalt kohvi on tervisele palju parem, kui erinevad kohvivormid (a la latte, cappuccino jne), kuna need sisaldavad ohtralt magusaineid.

Kui palju kohvi teie tegelikult tarbite? Kas see on tunda andud kehale ja vaimule? Mina olen märganud, et hambaid tuleb rohkem "nühkida", et need pruuniks ei läheks.

Omniva - telefoniteenindus ning teenused?!

Millised on teie kogemused Omniva teenustega või nende teenindajatega? Helistasin infonumbrile, päris kiiresti sain löögile (imekombel), kuid mitte midagi asjalikku sealt ei kuulnud. Väga ebameeldiva ning nähvava häälega neiu haaras telefoni, ütlesin, et soovin oma müügijuhi telefoninumbrit, kuna olin visiitkaardi ära kaotanud. Ma mainisin ka klienditeenindajale oma müügijuhi ees- ja perekonnanime, kuid telefoninumbrit ei saanud.

Täpsustasin, et palun andke kasvõi lauatelefoni number. Konsultant seda mulle ei andnud ning hakkas aru pärima, kes ma olen (sellest oleks ta võinud alustada). Ilmselgelt, kui helistan ja ütlen konkreetse müügijuhi nime (neid andmeid koduleheküljel avalikult ei ole), olen inimesega varasemalt kokku puutunud. Kuna kogu teenindus oli nii ebameeldiv, siis ei täpsustanud ka mina ettevõtte nime, mille alt soovisin tellimust vormistada.

Aga miks? Sest ma leian, et müügijuhi tööülesannete hulka kuulub telefonile vastamine, ning kui ei väljastata mobiiltelefoni numbrit, siis lauatelefoninumbri võiksid nad siiski väljastada. Ja pealegi, ma oleksin leppinud ka konkreetse vastusega stiilis "Palun kirjutage oma müügijuhile kiri, kõik e-maili aadressid on eesnimi.perekonnanimi@omniva.ee". Kuid ka sellist vastust mulle ei tulnud. Kui palusin müügijuhtide üldnumbrit, siis vastuseks tuli, et Omnival on ainult üks üldnumber, millele ma helistasingi. Aga mis kasu on üldnumbrist, kui seal on ebakompetentsed inimesed?

Jääb mulje, et Omniva ei soovi oma kliente hoida - või äkki olen nende jaoks liiga väike ettevõte? Ja kuna telefoninumbrit ma ei saanud, võtsin ühendust DPD'ga, kes pakkus mulle ka soodsamaid hindu. Pealegi - nad laiendavad oma pakiautomaatide võrgustikku.

Ja veel seoses Omnivaga, ega need pakid ja kirjad ka väga korralikult vist ei liigu. Alles hiljuti ajasin ühte pakki tagasi, mis pidi minema kulleriga kliendile, kuid jõudis hoopis postkontorisse. Ega ühelegi kirjale kaks nädalat vastust ei tulnud, pidin mitmeid kordi "tülitama" infonumbrit ning üld e-maili aadressi. Aga arvel kajastus ikkagi kullerteenuse hind, läks veel paar nädalat, kuni 

Vabane iga päev ühest üleliigsest asjast

Selle nädala plaaniks on mul vabaneda iga päev ühest üleliigsest asjast - olgu selleks mõni mõte, riidehilp, inimene, kohutav töökoht, negatiivne harjumus, vanad kardinad vms. 

Vaadates kodus ringi, leidub hulgaliselt asju, mida tegelikult ma enam ei vaja. Peale jõule on kingitused kuskil riiulil nurgas, nii mõnigi neist asjadest on vajalik - kuid mida teha vanade asjadega? Viia näiteks kirbuturule või jätta prügikasti kõrvale - viimast varianti ma kasutan päris tihti. Panen läbipaistvasse kotti nt mõned riided või jalanõud, paari tunni pärast on need kadunud. Keegi, kellel on neid vaja, sai õnnelikuks ning mina tegin kodus ruumi juurde. Milleks kuhjata enda ümber nii palju asju? 

Kuna olen olnud eluaegne (üli)õpilane, siis väga palju kirjatarbeid on jäänud seisma. Need olen andud üldiselt nooremale õele. Oli periood, kus väga meeldis osta erinevaid märkmepabereid, kaustikuid ja kirjutusvahendeid soodushinnaga kokku - Maximas ju väga palju soodukaid. Õnneks ka sellest olen välja kasvanud, et ei haara korvi kokku kõike, mida näen, vaid mõtlen, mida mul tegelikult vaja on.

Kui palju on teil kodus asju, mida sa tegelikult ei kasuta, aga mõtled, et seda asja läheb küll tulevikus vaja? Ja poole aasta pärast vaatad jälle sama asja ja mõtled jälle sama moodi? Ja lõpuks kui kolima hakkad, oled tüdinenud nende asjade pakkimisest? 

Ja sedasi tulebki elamisse asju juurde - käid poes ja haarad kõike, mida äkki on vaja

Täna viin prügikasti kõrvale ühed teksased, mis on natuke räsitud, kapis seisnud juba üle aasta, ning musta pintsaku, mis on nii topiline ja suur, et ma ei julge seda enam selga panna - aga ma ikkagi olen seda juba üle aasta kapis hoidnud? Aga milleks? Et koid tuleksid ja sööksid ära?

Ma tean, et iga kord, kui midagi soovid ära anda või visata või hoopiski maha müüa, siis mõtled pikalt, ning 90% ulatuses sa siiski ei tee seda - ehk läheb ikka vaja? Sellisest suhtumisest tuleks lahti saada - kas sa oled hiljem midagi taga nutnud, et oleks mul vaid see asi alles? Mina vist mitte...

Aga postituse lõpuks, osalege loosimises, mis on koostöös Plantest'ga. On võimalik võita "asju", aga praktilisi, mida saab kasutada toidu tegemiseks.

LOOSIMINE! Maitsetaimede eksperiment on alanud hästi!

Tundub, et maitsetaimede eksperiment on hoo sisse saanud! Kaks sorti kolmest basiilikust on tärganud. Sibulad samuti kasvama hakanud, seega saan soovitada teile Plantest Grupi mahetaimi! Ja just see ettevõte kirjutas mulle ning tegi ettepaneku, et võiksin loosida nende maheseemneid.

Loosimiseks:

1) pane "like" Facebook's Plantest lehele (https://www.facebook.com/Plantest/?fref=ts)

2) vajuta "like" Blondiini Päevaraamatu postitusele Facebook's, kus jagatakse seda blogi postitust
3) kui soovid võiduvõimalust kahekordistada, siis vajuta "like" ka Blondiini Päevaraamatu Facebook'i lehele

Loosimine toimub juba 29.jaanuaril - võitja kuulutatakse välja samuses Blondiini Päevaraamatu postituses, kuhu vajutate like'i. 

Võitjale edastame järgmised seemned!

Sattusin lugema Tagasi Eestis blogi postitust teemal Odav Toit 2017. Blogija soovib, et iga toidukord maksaks maksimaalselt 3 eurot, kuid kommentaarides selgus, et nii mõnigi retsept vajab maitsetaimi, mis on kallimad kui põhikomponendid. Seega tasub ära igati kasvatada maitsetaimi ning muid salateid kodustes tingimustes.

Tarbi kohe: allahindlus -50% - kas tarbite allahinnatud kaupa?

Enamasti kõik toidukauplused teevad soodustusi toidukaupadele, mille "kehtib kuni" või "parim enne" kuupäev on kätte jõudmas. Olen jälginud viimased paar kuud Tartus asuvat Karete Konsumit - lubatakse -25 % ning -50 % soodustusi. Kahjuks mina pole veel mitte ühegi toote puhul täheldanud viimast allahindlust. Käisin eile kaupluses ning sama päeva kaubad olid õhtul kell 20.00 allahinnatud -25 %. 

Võiks ju eeldada, et samal päeval saaks kergesti riknevad tooted poole hinnaga kätte (nt valmissalatid, kastmed, ahjukartul jne). Seda saaks ju poe omatoodangu puhul lubada? Tordid ja koogid, mille "parim enne" on kätte jõudnud ning on sisseostetud pagaripoest, võiks tõesti allahinnata nt -25 % ulatuses.

Varasemalt olen märganud Tartus nn tudengite Konsumis (Kivi tn), et õhtuti leidub ka kleepse -75 %. Seda näiteks sooja valmistoidu puhul. Parem on ju toidukaup ära müüa õhtul tudengitele kui nn maha kanda ja ära visata.

Kas Sina ostad kaupa, mille säilivusaeg on kohe kätte jõudmas? Minule varem ei tundunud see päris normaalne tegevus, kuid ajaga olen kasvanud ning targemaks saanud, et tegelikult vahet ei ole - kui pakend ei ole veel kummis, siis kõlbab ka süüa ning maitseelamus on üldjuhul sama. Ja miks me eeldame, et toitlustuskohtades alati kõige värskemat toitu meile pakutakse?

Alles hiljuti ostsin Rimist wokki, mille kuupäev oli pakendil sama, mis päeval ma toidu soetasin. Suur silt peal - "tarbi kohe, -50 %". Häda polnud sellel midagi, hoopis maitses väga.

Saatsin restoranis toidu kööki tagasi - kas see on Eestis levinud?

Kas Sina oled kunagi saatnud restoranis roogasid tagasi kööki? Telesaateid vaadates tundub, et välismaal on see üsna levinud. Olen söönud erinevates toitlustuskohtades praade/magustoite, mis pole just paremini õnnestunud, kuid pole kunagi seda tagasi kööki saatnud.

Külastasin eile elukaaslase ning tema perega Tartus asuvat Vene restorani Vassilissat. Kuna kodus oli eelnevalt valminud vürtsikas pastaroog, siis kohapeal valisin menüüst nädalapakkumise joogi - Mojito. Söögipooliseks sai valitud sibularõngad kastmega ning Pavlova kook (seda ma jumaldan ning tean ka valmistamiskunsti võlusid). 

Sain oma koogi kätte - päris uhkelt serveeritud - kuid esimese asjana märkasin, et vahukoort oli vähe, suur ports oli kohupiima (klassikalise Pavlova puhul peaks olema ainult vahukoor), tükiline ja maitsetu. Tükiline kohupiim - see tekitas esialgu minus kõige rohkem küsimusi. Marju praktiliselt polnud, mis on tegelikult selle koogi trumbiks. Ja kui kahvliga keskelt ilusti pooleks teha, siis avastad, et kahvel ei lähe läbi. Miks küll? Sest besee - see on valesti küpsetatud. No tõesti, ma tahtsin elamust, kuid kahjuks ei saanud seda. Besee peaks olema mõnusalt rabe, mitte nagu näts. Ilmselt oli küpsetamistemperatuur vale või võeti valel hetkel besee ahjust välja. Selleks, et besee ei tuleks välja, on väga palju võimalusi, rohkem kui selle õnnestumiseks.

Tõesti ei soovinud seda kooki süüa ning mainisin seda ka teenindajale, kes ütles, et besee on neil varasemalt valmis tehtud. Saatsin koogi kööki tagasi, kuid uut Pavlovat ma asemele ei soovinud. Tellisin hoopis laimi-toorjuustu koogi. See oli tõeliselt imeline.

Tänasin teenindajat ning jutustasime, kus leiab Tartus ning mujal Eestis väga häid toorjuustu kooke. Tartus soovitati mul proovida Pahade Poiste oma, pean selle külastuse ilmselt ära tegema. Nagu kohane toidu tagastamisele kööki, oli arvel ainult toorjuustu kook.

Restoran Soffa Pavlova

Kuid postitust võiks lõpetada sellega, et aasta 2016 parima Pavlova koogi sain Haapsalus - restoran Soffa. Seal oli besee imeliselt valminud ning keskel oli nn üllatus, nagu jäätise moodi midagi, aga palju enamat... äkki midagi külmjääga seotud? Peate seda lihsalt ise proovima, siis saate aru, millest juttu on. Ja kui ma õigesti mäletan, siis tegin sellest ka pilti... otsin, ehk leian...

Kasuta ära kõik, mis külmkapis leidub: vürtsikas pastaroog

Neljapäeval kurtsin, et poes oli tšilli hallitama läinud, kuid järgmisel päeval teisest poest tõin söögikraami, peas ei olnud mitte mingit mõtet, mida süüa teha. Käisin poes ringi nagu "peata kana". Märkasin valmistoidu letis Reinu köögi Hiina wokki. Silt oli peal - "tarbi kohe -50%". Haarasin paki, tegin kodus sööjaks ning mind hämmastas, et valmistoit võib olla nii maitsev.

Uurisin pakendit, wokiroog koosneb makaronidest, kanalihast, peakapsast, paprikast, tšillikastmest, tomatipastast, mugulsibulast, porrust, meest, porgandist ning küüslaugust. Jätsin pakendi alles, lootes, et proovin samade komponentidega roa valmis teha.

Tegin just valmis pastaroa, kuid kõiki vajalikke komponente polnud ning improviseerisin. Kuumutasin panni, lisasin oliiviõli ning lisasin kanafilee tükid soola ja pipraga. Hakkisin mugulsibula (nii lilla kui ka valge sibul jõudis pannile), paprika, marineeritud kurgid, tšilli ning kirsstomatid. Lisasin pannile.

Järgmisena avastasin, et hiina kapsas tuleks ka ära kasutada, kui ei soovi homme seda prügikasti visata. Hakkasin ka hiina kapsa ja lisasin pannile. 

Hautasin aga edasi ning tuli mõelda kastme peale. Tomatipasta ja ketšup ajas asja ära - lisasin ohtralt tšillit ning teisi maitsetaimi/-aineid.

Lisasin spagetid ning saingi valmis ühe vürtsika pastaroa blondiini moodi. Head isu!

RZOWMFRS

Sõbrapäeva ettevalmistused

Sõbrapäev ei ole enam ukse taga  - tuleb alustada ettevalmistustega. Plaanin sel aastal sõpru meeles pidada enda tehtud ehetega (seda muidugi sõbrannade puhul). Eile meisterdasin valmis ühe käevõru, kaks paari kõrvarõngaid ning ühe kaelaehte. Aga nii palju on veel teha, ühele isikule valmib kindlasti heegeldatud link. 

KangaDzunglist ostsin ehete valmistamiseks erinevaid ripatseid jne. Sel kuul on kogu kaup -50%, kellele see ei meeldiks? Tegelikult oli ka detsembris kogu kaup -50%, väidetavalt viimast kuud. Ega pole mõtet vist ahneks minna, ehk veebruaris saab ka soodsalt ehteid valmistada?

Kinkekotte see aasta ei kasuta, tekkis uus ning huvitav idee, kuidas kingisaajal on hea säilitada ehteid ning kuidas ka "kinkepakendid" eristuks tavapärasest. Alles olid jõulud, kinkekottides on juba "siiber". Sõbrapäeval teen avalikuks selle vahva idee (vähemalt minu arvates on ülimalt vinge mõte), kuidas sel aastal pakendan kingitusi. Samuti selles postituses hetkel ei lisa veel ehetest pilte, teen neid veel juurde, siis võib ühe pildi juba postitada.

Miks leidub Rimi lettidel hallitanud kaupa?

Mäletate uudist, et R-Kiosk hakkas müüma banaane ühe kaupa pakendatud (st kiletatud) kujul? Vastukaja oli negatiivne - banaanid riknevad kiiresti, kuid varustaja ütles, et hetkel on see parim viis transportimiseks. Nüüd aga hakkasin mõtlema, miks tšillikaunu vaja kiletada - need lähevad ju hallitama?

Külastasin täna Sepa keskuse Rimi, plaan oli otsa tšillit, salatit, paprikat, kirsstomatit, sibulat, rosmariini jne. Tšillini jõudsin esimesena - ohoo.. soodukas, läks hästi - oli esimene mõte. Järgmisena vaatasin, et kile oli veepiiskadega kaetud ning tšillikaunad hallitavad!

Miks minuga alati juhtub, et just see toiduaine, mis on põhiline komponent roa valmistamisel, on kaupluses otsas või riknenud? Ja nii jäigi mul tänane õhtusöök tegemata, tuli leppida kanapastaga.

Miks hallitanud kaupa lettidelt ära ei koristata?

Eksperiment: maitsetaimede kasvatamine tubastes tingimustes

Mis on veel parem, kui haarata talvel aknalaualt maitsetaimi või erinevaid salati sorte, et muuta roogasid mitmekülgemateks ning maitseelamuse rohketeks? Seega võtan ette eksperimendi: kasvatan talvisel perioodil korteris erinevaid söögitaimi ning kajastan seda jooksvalt oma blogis.

1) uurisin erinevaid veebipoode ning tellisin soodsaimast kohast (Plantest Grupp) meelepärased seemned (lõhnav basiilik, vürtsbasiilik, sibul jne). Ja mis peamine, tegemist on maheseemnetega. Vaatame, kas seda ka maitsest hiljem tunda?

2) sain paki kätte väga kiiresti - üleeile lõuna ajal tegin tellimuse ning eile lõunaks oli pakk Rakverest Tartusse jõudnud; 

3) külvasin seemned eile mulda - vaatame, mis edasi saab?

Kodustes tingimustes hakkan kasvatama kolme sorti basiilikut ning rohelist sibulat, kui u 15 päeva pärast näen, et neist on asja saanud, külvan ka rucola. Lugesin eilset Malluka postitust - kiire õhtusöök. See andis indu juurde, et kasvata kodus taimi - saabki ühe kiire salati õhtuks - Itaalia lipp - tomat, mozarella, basiilik, oliiviõli.

Käsitööoskused on välja suremas!

Kui palju tänapäeva noortest oskab õmmelda, heegeldada või kududa? Kas enamasti ostetakse poest villased sokid (kui keegi veel neid üldse kannab - sünteetilised sokid on ehk populaarsemad?) Või võetakse näputöö ette? 

Eelmise aasta novembris heegeldasin kaks ümmargust kaltsuvaipa, läbimõõduga 1 m, kahjuks ainult ühest on tehtud pilt, kuna jõudsin need vaibad enne ära kinkida. Külastasin kauplust Sõbralt Sõbrale, ostsin 2 euroga kardinad, millest tegin pikad ribad materjali jaoks. Leian, et kaltsuvaip peab olema taaskasutus, mitte ostma kangapoest trikotaažpaela (u 7-12 € / 500g). 

Aasta alguses võtsin heegelnõela ja -niidi kätte, tuletasin meelde erinevaid võtteid ning sambaid - valmis nn proovitööna linik. Heegeldamine tekitas minus hasarti, oleks vaid rohkem aega... Suutsin pisikuga nakata ka vanemat õde (28), kes alustas lapiteki valmistamist. Ka ema hakkas tegutsema, võttis vardad kätte, kudus mulle villased sokid ning tuttavatele jõuludeks kindaid. 

Sügisel juhtus olukord, kus elukaaslase väike õde (4.klassi õpilane) pöördus minu poole murega, et ta ei tunne huvi heegeldamise vastu ning ei oska seda. Tundub, et koolis õpetatakse ainult keti heegeldamist. Juba töövõtted on valed - ei oska heegelnõela käes hoida - kas sellest ei peaks õpetaja koolis tundi alustama? Ja väiksel preilil ei olnud mitte mingit huvi heegeldada. Mõtlen enda väikese õe peale, kes on hetkel 14, ka tema ei ole vaimustuses käsitööst. Kas õppekavad on koolis muutunud või tänapäeva lapsed ei tunne huvi käsitöö vastu?

Liigun tagasi aastasse 2002, kui alustasin põhikoolis käsitöö tundidega. Õpetaja oli väga konkreetne ning nõudlik, kuid kõik õpilased ja lapsevanemad teda ei sallinud... Käsitöö aine jaoks pidime võtma kaustiku, kuhu kleepisime kõik nn proovitööd, mis nelja aasta jooksul tegime. See kaustik on mul siiani alles (ilmselt ainuke vihik, mis põhikooli ajast alles). See vihik on innustanud nii elukaaslase õde kui ka minu väikest õde käsitööga tegelema. Kui mõned võtted ei meenu meenu, siis on hea vaadata märkmeid ja tuleta meelde - käsitöö õpik eluks ajaks!

Kas tõesti on käsitöö hääbumas, kuna tänapäeva noored ei tunne huvi ega soovi ise midagi teha? Lihtsam on veeta aega nutiseadmetes. Üldhariduskoolide ainetes kasutatakse väga palju nutiseadmeid. Igas aines on vaja teha mõni iseseisev töö, mis näitab, kui hästi oskad internetivarusi kasutada, kuid kas sellega võib kaduda oskused kätega tööd teha?

Maxima kampaania: kas tegemist on kliendi petmisega?

Perioodil 05.-09.jaanuar 2017 pakuvad Maxima kauplused üle Eesti kaalukomme 20% soodsamalt. Mis on Maxima ostujuhtide jaoks kaalukommid? Või õigemini kommid? Kas need, mis sisaldavad vahvlit, on vahvlid või kommid?

Kaalukommid -20%

KitKat mini - kaalukomm või vahvel?

Külastasin eile, 08.jaanuaril, Zeppelini keskuse Maxima XX kauplust, et osta laualambile uus elektripirn. Tegin kiire tiiru poes ning märkasin silti - kaalukommid -20%. Sildi juures oli KitKat mini kaalukommid - tähendab minu jaoks on need kommid, kuna need on pakendatud, šokolaadiga ümbritsetud, vahvli ja šokolaadi täidisega. 

Uurisin ka sooduspakkumuse silti, kuid seal ei olnud märget, et vahvlikommidele soodustust ei rakenduks. Samas, kommid oli toodud eraldi alasse, kus tavaliselt on sooduspakkumised. Kassas selgus, et tegemist on vahvlitega, ning soodustust ei rakendu. Kuna tegemist oli igati sümpaatse müüjaga, siis ei hakanud tüli tekitama ja ostsin  300 grammi "vahvlit" täishinnaga.

Natuke jäi kripeldama, kas tegemist on Maxima turundus- ja/või ostujuhi "uue kampaaniaga" ostumahtude suurendamiseks, et püsida müügiga eelarves? Üldist pilti arvestades,  kliendid ei uuri oma ostutšekke, kuna need jäetakse üldiselt endast maha - seega hindadele ei pöörata tähelepanu. Kuna töötan igapäevaselt arvetega, siis on tekkinud harjumus uurida erinevaid arveid/kviitungeid, sh Maxima omasid. Aga lõpetame ikka positiivse noodiga - Maximast leiab vahest ülihäid leide! Sellest võiks lausa eraldi postituse teha.

Suvised värske soolakurgid keset talve

Kui eile tegin juttu marineeritud seentest, siis täna tekkis isu värske soolakurkide järele. Tekib küsimus, et kust leiab mustsõstra lehti keset talve? Selleks tuleb valmistuda juba suvel - sügavkülmutada lehed, ilma pesemata. Mustsõstra lehed tuleb panna karpi sujuvalt, mitte "pressides", et need säilitaksid oma kuju. Värsket tilli eelistan osta turu pealt, kuna pakendatud till kauplustes on tehisliku maitsega. Ja äädikat ning jämesoola on kapis ikka. Küüslauku veel jäänud suvest. 

Värske soolakurgi retsept:

1 kg kurki

1 l vett

2 spl (kuhjaga) jämesool

0,5 spl suhkurt

10 mustsõstra lehte

4 küüslaugu küünt (soovitatavalt poolta neid)

till (sisetunde järgi)

1 tl äädikat

Töökäik:

Pese kurgid, lõika otsad, ning lisa need anumasse koos küüslaugu, mustsõstra lehtede ning tilliga. Tee marinaad - kuum vesi (kas otse kraanist või eelnevalt keedetud vesi), äädikas, suhkur, sool - sega läbi ning kalla kurkidele. 

Soovitavalt poolita mõni kurk, et saaksid varakult proovida marinaadi ning vajadusel lisada nt soola, äädikat vms. Paljud jätavad nt üldse äädika välja. Kõik on katsetamise küsimus - kuidas kellelegi meeldib.

Seened, oh need seened...

Kas pole mitte kummaline, magama jäädes "ketran" mõtteid ning rändan ajas tagasi, nimelt eile magama jäädes tuli silme ette nn kaadrid suvisest seenel käimisest. Ja siis tekkis mõte, et peaksin hakkama kasutama diktofoni, kui tekib mõni hea idee, millest blogis kirjutada, räägiksin enne linti täpselt nii elavalt, kuid mu mõtted liiguvad... Ja nüüd ongi see tulemus käes - kirjutan lühidalt seenel käimisest, kuid mitte nii detailselt, kui see pilt eile mu silme ees oli.

Ma ei söö seeni, va shampinjone (nt pizza peal või kastme sees). Mulle ei meeldinud seenel käia - lapsepõlves oli vaja alati leida mõni põhjus, miks mitte emaga metsa kaasa minna. Kuid mis nüüd on muutunud? Elukaaslase vanaemaga olen õppinud seenel käima, ja mis peamine? Mulle meeldib see. Tekib hasart, kes rohkem korjab, mis seeni keegi leiab jne.

Esimesed marineeritud seened - 2015

Aastal 2015 tegin esimest korda marineeritud seeni - pilvikud ja riisikad. Võtsin internetist retsepti, kohandasin natuke enda järgi - ja mis peamine, ma pole kunagi marineeritud seeni söönud, kuid "tuunin" juba retsepti... Eelmisel aastal tegin sama retsepti järgi mõned purgid sisse, kuid tänaseks päevaks on jäänud ainult üks ühe liitrine purk seeni külmkappi.

Seeni kupatades on spetsiifiline lõhn, mis mulle varasemalt ei meeldinud, kuid nüüd olen ära harjunud. Ühesõnaga, suvi võiks juba saabuda, tahaks veel seeni korjata ja marineerida. Sünnipäevadel ja tähtpäevadel on alati midagi lauale panna - ja mis veel parem, kui enda tehtud seened.

2016

Kuna ma ise ei tea, kuidas marineeritud seened peaksid maitsema ning kuidas minu omad maitsevad, siis parim kiitus on see, kui elukaaslane ütleb, et need on sama head kui vanaema omad. Siit ka uue aasta lubadus - hakkan seeni sööma!

Lõpetuseks marineeritud seente retsept:

Marinaad:

1 liiter vett

2,5 supilusikat soola

2 supilusikat suhkrut

1 suurem sibul (mina panen vahest ka 2 suuremat sibulat)

2 porgandit

10 tera pipart

3 loorberit

2 supilusikat äädikat (30%)

Töökäik:

Puhasta ja kupata seened. Haki sibul ning porgand. Valmista marinaad - vesi keema, lisada suhkur ja sool, sibul ja porgand, keeda umbes 7 minutit. Nüüd lisada loorber ning pipar. Seejärel lisada marinaadile kupatatud seened, keeda u 5-7 minutit ning lisada äädikas. Keeda 1-2 minutit ja paiguta seened ja marinaad purkidesse.

Sularahavaba pank?!

Sularahavaba pank?! Koduleheküljel on kirjas vaid - sularaha tehingud pangaautomaatides. Tundub, et tegemist on lisaväärtusega - ei pea ootama pikas järjekorras ja mõtlema, millal minu "number" saabub. Loomulikult on Tartus ainult kolm Swedbank'i esindust, kõige kauem avatud nendest Lõunakeskuse teeninduspunkt. Ja just see on sularahavaba esindus?! Aastavahetus tõi kaasa pangakaardi aegumise ning tõtates õhtul panka, et saada sularaha, vaatab mulle vastu inimtühi pank? Kuidas palun?! See esindus on alati rahvast täis, kuna kontoriinimesed ei jõua enne kella 17.00 kesklinna esindusse. Tere tulemast uude aastasse, sularaha vabasse aastasse. Peale tänast, võtan homme hommikul suurem osa säästudest pangast välja ning hakkan just sularahaga kauplusi külastama. Ei pea muret tundma, kui nt pangaautomaat on rikkis (nagu täna lõunal seisis Karete automaadil kiri "suletud") ja ei saa linnaliini bussipiletit osta. Ja pealegi, mis kasu sellest oleks olnud? Pangakaart oli ju kehtetu, olgugi, et internetipangas ilutses sama kaardi kohta teade "kehtiv". Kuid siiski kokkuvõtteks, teenindus oli väga kehv, haarasin kiirelt ID-kaardi ning ootan hommikuni, et külastada kesklinna kontorit. Ja lõpetuseks, olen enam kui kindel, et samasuguses olukorras on olnud mitmeid inimesi.