Riigiasutuste kolimine maakondadesse - kas ja kuidas?

Rahandusministeeriumi ligi 700-leheküljelise riigiülesannete analüüsi üks osa keskendub riigiasutuste pealinnast välja kolimisele. Teema on aga aktuualseks muutunud viimaste nädalate jooksul ning jääb mulje, et tegemist oleks uue valitsuse plaaniga, kuid tegelikult tegeles Rahandusministeerium juba aasta tagasi selle projektiga. Ja kui mõelda veel ajas tagasi, siis juba aastal 2012 ütles Helir-Valdor Seeder, et on viimane aeg tuua pealinnast asutused kodanikele lähemale, kuna maapiirkonnad on tühjaks jooksnud. Seega praegu meedias tekitab laineid väga vana uudis...

Plaanis on/oli ligi 30 asutust viia Tallinnast erinevatesse maakondadesse, kas täielikult või osaliselt. Kuidas see peaks küll välja nägema? Võtame näiteks Järvamaa keskuse Paide - kus sealt leiab ruumid, mis sobiksid näiteks mõnele asutusele, kus on 1000 töötajat? Kas kunstlikult tahetakse tekitada ehitusbuumi - ehitame igasse maakonda mõne asutuse jaoks uue ning uhke büroohoone? Korraldame riigihanke... ja kanname riigikassast raha sobilikku ehitusfirmasse. Ehitusega kaasneb ehitussektori elavdamine, mis kergitab lõpuks ka ehitusmaterjalide hindasid. 

Kas töötajat võetakse Tallinnast kaasa? Asutuste välja kolimise mõte pidi ju olema, et tekitame maakondadesse uusi töökohti, kuid kahjuks on riik sellise plaaniga u 10-15 aastat hiljaks jäänud, kuna enamus kõrgharitud noori, kes kodukandis tööd ei leidnud, suundusid Tallinna või Tartu tööturule. (aga kui aus olla, mina koliksin küll tagasi Järvamaale, kui saaksin hea töökoha) Kui pädevaid töötajaid maakonnast ei leia, peaks riik tooma ka töötajad (vähemalt osaliselt) pealinnast kaasa, mis omakorda peaks elavdama kinnisvara, eelkõige üüriturgu, vaevalt, et kohe soetad endale elamise piirkonda, mida sa veel ei tunne.

Ühest küljest on ju tore mõelda, et riik tuleb oma teenustega rahvale lähemale, kuid tekitab aga pealinnas massiliselt koondamisi ning suure tõenäosusega maapiirkondadest ei leia pädevaid töötajaid. Kuidas see ülemineku protsess peaks välja nägema? Nii palju lahtisi niidiotsi...

Jaanuari algul kirjutas Postimees, et Omniva viib pealinna palgad Jõgevale, kuna nende klienditeeninduskeskus kolib Jõgevale. St kui helistad infoliinile ja küsid oma paki või kirja vms kohta, siis tegelikult võtab telefoni vastu teenindaja Jõgeval. Küsitav on aga see, kas tõesti pealinna palgad jõuavad sellega Jõgevale? Vaevalt küll... Märtsi lõpus kaotab Tallinnas Omniva kõnekeskuse töötajad töö... Ei tahaks väga uskuda, et neile koondamist pakutakse, pigem suunavad ümber mõne postkontori töötajaks. Aga positiivne on ju asja juures see, et Jõgevale tekib töökohti juurde!

Kui otsustatakse, et asutused peavad kolima, siis võiksid nad seda teha täies koosseisus, kuna ühest kohast teise pendeldamisel ei ole mõte. Toome näiteks kasvõi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Oli siis seda ühte osakonda vaja Tallinnasse? Kogu ülejäänud tiim töötab ju Tartus.

Isiklikult, ma ei usu, et lähima 1-3 aasta jooksul mõni asutus täies koosseisus Tallinnast lahkub. 

Kiire ja lihtne suupiste, millega külalisi kostitada

Äkitselt heliseb uksekell ning ootamatud külalised on saabunud?! Või sõbranna helistab, et on Tartust just mööda sõitmas ning pole ammu kohtunud? Sel juhul päästab üldjuhul külmutatud lehttaigen (mina eelistan pärmi-lehttaignat). COOP müüb omatoodangut, 0.99€/pakk, olen kasutanud ka Eesti Pagari ning Maxima omatoodangu taignat, kuid kahjuks mulle pole maitsenud, kuid COOP-i sarjast "Säästu" pärmi-lehttaigen on igati sobilik. Edasi tuleb olla loominguline - juust, sink, vorst, pitsamaitseaine jne.Või miks mitte teha kaneelirulle?

Kõige lihtsam on teha viineripirukaid või hoopis juustuküpsiseid - riivi juust väikestele taigna ruudukestele. Samas on võimalik teha ka pitsastritsel (palmik). Selleks kasutada erinevaid külmkapis leiduvaid lihatooteid, riivida juustu, raputada pitsamaitseainet. Ja lõpuks ahju, voilà, kiired ning maitsvad suupisted olemas, et võõrustada külalisi.

Kui aga aega on natuke rohkem, siis võiks teha juba täidetud mune. Munad keema, seejärel külma vette (kui eriti kiire, siis lisan ka jääkuubikuid). Lõika munad pooleks, muna kollane kaussi koos majoneesi, sinepi, või, soola ja pipraga. Tee sellest ühtlane mass ning täida munad. Mune kaunistades ole loominguline, kasuta selleks kodus leiduvaid asju. Eile oli mul selleks nt keedetud porgand ning aknalaual kasvavad basiiliku lehed ning roheline sibul.

Pildil olevad täidetud munad on mu elus nn kolmas partii, olen neid teinud täpselt 3 korda, seda ilmselt põhjusel, et ma ise neid ei tee. Täidist maitsestades kutsun alati elukaaslase ja küsin, mida veel juurde. Ja eile neid tehes, ei pidanudki midagi juurde panema. Olin esimese maitsestamisega teinud maitselt täiuslikud munad. Kahjuks välimuse kohta sama öelda ei saa, kuna mul tordiprits puudub, siis kasutan küpsetuspaberit, millest teen torbiku.

Millega teie kostitate ootamatuid külalisi?

Enne Rail Baltic'ga alustamist tehke riigisisene ühistransport korda!

Kirgi kütab Rail Baltic projekt, kuid enne sellise mahuka projekti alustamist peaks parandama riigisisest ühistransporti. Eelnevate töökohustuste tõttu olen rännanud ühistranspordiga mööda Eestit ringi ning peab tõdema, et päris kõik siiski sellega korras ei ole.

Kõige lihtsam näide, millega praktiliselt iga nädal kokku puutunud - Tartu linnaliini buss nr 19 sõidab ainult hommikuti (2-3 x päevas), marsruut on Jalaka (Postimaja)-Raudteejaam. Tundub ju loogiline, et selle bussiga võiks Aardla kandis elavad inimesed saada rongijaama, et võtta teekond ette näiteks pealinna? Kuid kahjuks veel eelmisel aastal oli selline olukord, et kõik rongid väljusid täpselt 3 minutit varem, enne linnaliinibussi saabumist. Kirusin seda endamisi ligi aasta... Aga nüüd on käes aasta 2017 ning väikesed edusammud on siiski toimunud (ei tea, kas järeleandmisi tegi Elron või Tartu Linnavalitsus - kahjuks ei mäleta enam varasemaid väljumisi peast).

Jah, esimene rong, mis väljub 6:24 - sellele tõesti jõuaksin, kuna buss saabub 6:13 raudteejaama. Üldiselt on siiski kõige populaarsem rong see, mis väljub 7:29, kuid buss nr 19 saabub 7:22 - alati ei saa ju kindel olla, et buss püsib graafikus. Seega võiks u 7-10 minutit nihutada veel varasemaks väljumisi.

Haapsalu-Tartu-Haapsalu liiniga oli ligi aasta tagasi segadusi. 16:45 väljus buss aastaid tudengipealinnast Haapsallu, kuid millegi pärast ei tahetud seda liini elus hoida. Miks küll? Ligi kuus aastat tagasi kasutasin päris tihti seda liini selleks, et sõita Paidesse (sinna on ka ju raskusi Tartust saamisega, üldiselt saab Mäosse, kus tuleb teha ümberistumine, aga ajad ei klapi), buss oli alati väljamüüdud ning pidin pileti mitu päeva ette ostma. Tol ajal opereeris Eesti Buss OÜ, kuid loobusid antud liinist. Ega siis GoBus ei jäänud käed rüppes istuma, vaid lõikas sellest kasu. Buss väljub jätkuvalt samal ajal. 

Päris paljudesse kohtadesse sõites on vajalik liikuda enne Tartu või Tallinna, alles siis saab jõuda sihtpunkti. 

Kallid lugejad, mis piirkonnas Teie näete tõrkeid/probleeme Eesti ühistranspordis?

Tutvu oma tuludeklaratsiooni andmetega

Tänasest saab Maksu- ja tolliameti koduleheküljel tutvuda eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmetega. Mäletan, kui ma ootasin veebruari kuud, et saaksin täita avalduse, et saaksin tulumaksu tagastuse. Summad küündisid kuni 300 euroni, kuid enam seda lõbu mul pole, kuna töötasin täiskohaga mitu aastat.

Kuna keskkooli ning ülikooli esimese aasta jooksul tegin erinevaid kaastöid ning projekte, siis sain tulumaksu tagasi. Ja nüüd ma isegi ei vaevu mitte andmeid kontrollima, kuna pole lootuski, et saaksin midagi tagasi.

Mäletan, et eelmisel aastal oleks saanud elukaaslane tagasi 0.01 eurot. Kas tegemist pole juba mõnitamisega? Minu teades sellist summat isegi ei kanta tagasi, vaid jääb kuskile ettemaksu kontole. 

Ja nii lühikeseks see postitus täna jääbki, kuna sattusin hasarti tööpakkumuste vaatamise ning kandideerimisega. Telefon on nagu kuum liin...

5 imelihtsalt võimalust kulutada poole vähem raha

Postimehe Tarbija rubriik avalikustas teisipäeva teises pooles artikli teemal "Viis suurt kuluallikat, millest säästmine tõesti toimib". Delfi Ärileht kirjutas järgmisel päeval suhteliselt sarnase loo, pealkirjaks "5 lihtsat viisi kuidas säästa raha, kui elad palgapäevast palgapäevani". Kas tegemist lihtsalt kokkusattumusega või mõisteti, et sellise sisuga lugu toob klikke?

Kuna olen varasemalt töötanud ajakirjanduses, siis tean, et päev algab sellega, et loetakse üle konkureerivad paberlehed ning seejärel hoitakse pidevalt silma peal uudisteportaalidel. Osadel meediafirmadel on lausa mõningatega kokkulepped, et võib teha oma loo, viidates algallikale. Antud juhul see päris nii pole, kuna artiklite sisud mõnevõrra erinevad, kuid kokkuvõttes tavainimesele ikka sama. 

Mõlemad on tõlkelood, algallikad on erinevad. Seega tegemist ei ole siiski kopeerimisega, kuid tihedas konkurentsis pinnale jäämiseks, on vaja teha lihtsaid lugusid, mis inimesi kõnetavad. Niiet, siia kirjutan omapoolse, väga lihtsa, arusaamise, kuidas kulusid kontrolli all hoida.

1) kasuta ühistransporti - linnaliinidel sõitmiseks tee endale kuukaart; unusta ära taksod; pikemateks sõitudeks osta varakult pilet ette (Tallinn-Tartu pileti võid saada lausa 3 või 5 euroga, kui ostad nädal aega ette)

2) võta tööle lõunakarp kaasa - kui oled harjunud kolleegidega käima söömas, siis tead, et Sulle ei pruugi maitsta päevapraad, mis antud päeval pakkuda, seega võtad kallima prae menüüst. Keskelt läbi maksab päevapraad 5 eurot, palun korruta see nüüd 21-ga. Mida Sa selle summa eest endale lubada saaksid?

3) taaskasutus - väga paljud kirbuturud ning nt ka Humana pakuvad praktiliselt uusi asju. Ja pärast saavad nendest riietest/jalanõudest just Sinu lemmikud, ja kui mõtled, et soetasid need ainult 2 euro eest? (Sellest teemast pean kunagi eraldi peatüki tegema, kuidas sain 21 euroga täiesti uuei Seppelä talvejope ning 2 euroga Tamarise uued kontorikingad).

4) tarbi vett - milleks vaja poest osta mullivett või mahla? Kraanivesi ja paar viilu sidrunit - super tulemus!

5) mõtle, siis tegutse - kui näed midagi ägedat kallis poes, siis mine algul koju ja mõtle, järgmisel päeval soeta endale see, kui oled kindel, et vajad seda! Kuna tegemist masstoodangutega, siis küll kaupa jätkub.

Vale pakend tootel, st 250g=10x250g, 8=10

Ja jälle peab postitama toiduteemalise sissekande. Külastasin Selveri kauplust, uurisin sügavkülma lette ning märkasin sooduskampaaniat paneeritud juustule, täpsemalt Gouda Ringe. Soodushind 2.69 €, tavahind 3.99 € -  kuna ma armastan juustupalle ning ise ei viitsinud seekord köögis möllama hakata, ostsin karbi juustu, teades, et pakis on 10 juusturõngast.

Ise veel vaatasin pakile otsa, esikaanel selgelt kirjas 250 grammi ning tagaküljel 10 x 250 grammi. Tol hetkel ei tulnud mõttesegi, et kuidas ma hoian käes 2,5 kilost karpi. Kuidas juust küll nii palju kaalub? 

Tavaliselt olen ise valmistanud juustupallid (muna, juust, riivsai, paprikapulber, sool, pipar, tšilli), kuid fritüüriõli oli otsa saanud ning Selverist seda samuti ei leidnud, leidsin alternatiivi - Gouda Ringe'i valmistusõpetuses oli kirjas, et need tuleb ahjuplaadile panna, ühelt poolt 5 min ja siis teiselt poolt 3 min. Wow, ei peagi õlis küpsetama, oli esimene mõte.

Ja asetan juusturõngad plaadile, loen üle ja mõtlen, kas ma tõesti ei oska enam arvutada? Mulle tundub, et pakis oli neid täpselt 8. Ja selles ma ei eksi. Ja siis hakkasin alles mõtlema, et kuidas küll üks juusturõngas kaalub 250 grammi? Langesin ikka päris haledalt reklaamiohvriks... või kuidas sellist eksitust nimetada, kas reklaamiks (st turunduseks) või müüginipiks?

Mädanevad köögiviljad kauplustes - korjake need palun ära!

Miks just minul on alati probleeme kauplustega? Läksin eile Maximasse, eesmärgiga osta köögivilju, et teha üks toorsalat Felixi klassikalise salatikastmega. Jõudes hiinakapsani märkasin, et kõik näevad nii kohutavad välja, et ei kutsu mitte kuidagi ostma. Miks selliseid tooteid lettidelt ära ei võeta? Kõige põnevam oli asja juures see, et klienditeenindaja tegeles kõrval tomatitega, tõstis need ühte kasti, kuid siis kadus... Eeldasin, et ta tuleb tagasi hiinakapsaid ära koristama, aga ei...

Maxima hiinakapsad

Liikusin järgmisesse poodi, Konsumi, seal olid aga hiinakapsad nii väikesed, et sain kohe aru... Kohe, kui kapsas koledaks läheb, võetakse pealmised lehed ära ja pakitakse uuesti kokku. Siiski lootsin, et kapsas on korralik. 

Konsumi mädanev hiinakapsas

Alustasin hakkimist, lõikasin hiinakapsa keskelt pooleks - keskelt mädanes. Ja see pole mul esimest korda. Ligi 4 aastat tagasi juhtus samasugune olukord Rakvere Säästumarketis ning läksin nii närvi, et viisin selle poodi tagasi. Poes vaadati ostutšekki ning kaaluti kapsas üle - said kinnituse, et tegemist nende kapsaga. Mulle pakuti uut hiinakapsast, kuid ma käskisin neil selle keskelt läbi lõigata enne ostu. Sedasi lõigati ligi 10 kapsast pooleks, enne kui sain uue hiinakapsa.

Kauaoodatud salat (hiinakapsa mädaneva osa lõikasin ära, kuna kõht oli tühi ja käisin lausa kaks poodi läbi, et lõpuks hiinakapsast saada)

Töötutoetus - kas sellega saab ära elada?

Olin töötuna arvel 3 nädalat, kuna vahetasin töökohta. Mäletate postitust, et nädala jooksul üritan loobuda ühest üleliigsest asjast, seal oli välja toodud ka töökoht. Seda ma ka tegin - läksin töölt ära. Olin töötanud eelmises kohas üle kahe aasta, kuid elus tuleb teha muudatusi, kui ei olda rahul olemasolevaga. 

Läksin Töötukassasse, ootasin 30 minutit ja sain konsultandi jutule, väga põhjalik ning professionaalne teenindus. Kui võtta end töötuna arvele, peab iga kuu käima oma konsultandi juures, siis makstakse ka töötutoetus välja. Konsultant ütles, ega me järgmine kord nagunii ei kohtu, kuna minu töökogemus, täiendkoolituste hulk ning haridus on muljetavaldav, et töötuks ma kindlasti ei jää. Ega seda ma ei arvanudki, kuid töölt oleks ma nagunii ära läinud, ka siis, kui poleks uut kohta terendamas. Oleksin kirjutanud Töötukassale äriplaani ning saanud algkapitali oma ettevõtte loomiseks.

Kuid mis on selle postituse mõte? Kui Sulle ei meeldi töökoht, kui Sa pole rahul oma juhiga ning kui Su juht ei oska kuulata ega arvestada alluvate kommentaaridega ega kriitikaga, siis pole mõtet sellel ametipositsioonil jätkata. Endasse peab uskuma, et kuskil on töökoht, mis just Sulle loodud ning kus väärtustatakse Sind just sellisena nagu Sa oled (minu puhul nt tugev kriitikameel). Ja mis peamine, pead uskuma, et leiad töökoha, kus makstakse Sinu tulemuste ja pingutuste eest väärilist tasu!

Pilt on illusteeriv ning Google avarustest leitud.

Selleks, et võtta ette aga töökoha vahetus, tuleb üldjuhul elada mõnda aega ilma töö ja palgata, ning minna Töötukassase, et saada ühe päeva eest 4,86 €. Kas selle eest on võimalik ära elada? Ilmselgelt on vastus ju ei, kuid miks siis palga pealt võetakse töötukindlustusmakset? Me saame seega oma brutopalgast  1,6% vähem töötasu kätte. Lisaks maksab tööandja 0,8% brutopalgast töötukindlustusmakset. Kui vaadata neid protsente, siis võib laias laastus öelda, et ma ei saa oma eelmise töötamise eest seda summat tagasi. Peaksin olema mitu kuud vähemalt töötu, et saaksin selle summa tagasi.

Seega töötutoetus on tegelikult kinnimakstud meie enda palgast, kuid sellele võiks lisanduda ju veel mõni riigi poolne toetus. Ja veel, kui lahkud töölt oma soovil või poolte kokkuleppel, siis saad päevas 4,86 € toetust. Kui Sind on aga vallandatud või koondatud, siis on juba teised summas, loomulikult suuremad.

Aga olgem ausad, sellise päevamääraga ei ole võimalik ära elada. Soovitan soojalt hakata koguma sukasäärde raha, kui plaan vahetada töökohta. 

Kui palju kohvi tegelikult päevas võib juua?

Armastan hommikuti teha presskannu abil liiter kohvi ja selle üksi ära tarbida. Lisan kuhjaga kaks supilusikatäit kohvipuru kannu. Pool tundi ning kann on joodud. Kas see on ka tervislik? Eeldasin, et see pole tervislik käitumine, aga lugedes erinevaid uuringuid, selgus, et 3-5 tassi päevas teeb kehale ainult head. Tekib aga küsimus, kui suur see tass olema peaks? Või kas mängib rolli ka see, et mina joon mustalt (st ei lisa piima ega suhkrut). 

Leidsin näiteks sellise toreda lõigu internetiavarustest: Samas leiavad nad et kohvi joomisel on mitmeid häid mõjusid kui juua 3-5 tassi päevas – see vähendab südamehaiguste riski ja ka 2-tüübi suhkruhaiguse riski. Lisaks sellele, et ta hoiab inimese ärksana.

Lisaks sellele hommikusele liitrisele kohvile, tarbin üldiselt päeva jooksul veel 1-2 tassi kohvi. Eeldan, et mustalt kohvi on tervisele palju parem, kui erinevad kohvivormid (a la latte, cappuccino jne), kuna need sisaldavad ohtralt magusaineid.

Kui palju kohvi teie tegelikult tarbite? Kas see on tunda andud kehale ja vaimule? Mina olen märganud, et hambaid tuleb rohkem "nühkida", et need pruuniks ei läheks.

Omniva - telefoniteenindus ning teenused?!

Millised on teie kogemused Omniva teenustega või nende teenindajatega? Helistasin infonumbrile, päris kiiresti sain löögile (imekombel), kuid mitte midagi asjalikku sealt ei kuulnud. Väga ebameeldiva ning nähvava häälega neiu haaras telefoni, ütlesin, et soovin oma müügijuhi telefoninumbrit, kuna olin visiitkaardi ära kaotanud. Ma mainisin ka klienditeenindajale oma müügijuhi ees- ja perekonnanime, kuid telefoninumbrit ei saanud.

Täpsustasin, et palun andke kasvõi lauatelefoni number. Konsultant seda mulle ei andnud ning hakkas aru pärima, kes ma olen (sellest oleks ta võinud alustada). Ilmselgelt, kui helistan ja ütlen konkreetse müügijuhi nime (neid andmeid koduleheküljel avalikult ei ole), olen inimesega varasemalt kokku puutunud. Kuna kogu teenindus oli nii ebameeldiv, siis ei täpsustanud ka mina ettevõtte nime, mille alt soovisin tellimust vormistada.

Aga miks? Sest ma leian, et müügijuhi tööülesannete hulka kuulub telefonile vastamine, ning kui ei väljastata mobiiltelefoni numbrit, siis lauatelefoninumbri võiksid nad siiski väljastada. Ja pealegi, ma oleksin leppinud ka konkreetse vastusega stiilis "Palun kirjutage oma müügijuhile kiri, kõik e-maili aadressid on eesnimi.perekonnanimi@omniva.ee". Kuid ka sellist vastust mulle ei tulnud. Kui palusin müügijuhtide üldnumbrit, siis vastuseks tuli, et Omnival on ainult üks üldnumber, millele ma helistasingi. Aga mis kasu on üldnumbrist, kui seal on ebakompetentsed inimesed?

Jääb mulje, et Omniva ei soovi oma kliente hoida - või äkki olen nende jaoks liiga väike ettevõte? Ja kuna telefoninumbrit ma ei saanud, võtsin ühendust DPD'ga, kes pakkus mulle ka soodsamaid hindu. Pealegi - nad laiendavad oma pakiautomaatide võrgustikku.

Ja veel seoses Omnivaga, ega need pakid ja kirjad ka väga korralikult vist ei liigu. Alles hiljuti ajasin ühte pakki tagasi, mis pidi minema kulleriga kliendile, kuid jõudis hoopis postkontorisse. Ega ühelegi kirjale kaks nädalat vastust ei tulnud, pidin mitmeid kordi "tülitama" infonumbrit ning üld e-maili aadressi. Aga arvel kajastus ikkagi kullerteenuse hind, läks veel paar nädalat, kuni