Rahandusministeeriumi ligi 700-leheküljelise riigiülesannete analüüsi üks osa keskendub riigiasutuste pealinnast välja kolimisele. Teema on aga aktuualseks muutunud viimaste nädalate jooksul ning jääb mulje, et tegemist oleks uue valitsuse plaaniga, kuid tegelikult tegeles Rahandusministeerium juba aasta tagasi selle projektiga. Ja kui mõelda veel ajas tagasi, siis juba aastal 2012 ütles Helir-Valdor Seeder, et on viimane aeg tuua pealinnast asutused kodanikele lähemale, kuna maapiirkonnad on tühjaks jooksnud. Seega praegu meedias tekitab laineid väga vana uudis...
Plaanis on/oli ligi 30 asutust viia Tallinnast erinevatesse maakondadesse, kas täielikult või osaliselt. Kuidas see peaks küll välja nägema? Võtame näiteks Järvamaa keskuse Paide - kus sealt leiab ruumid, mis sobiksid näiteks mõnele asutusele, kus on 1000 töötajat? Kas kunstlikult tahetakse tekitada ehitusbuumi - ehitame igasse maakonda mõne asutuse jaoks uue ning uhke büroohoone? Korraldame riigihanke... ja kanname riigikassast raha sobilikku ehitusfirmasse. Ehitusega kaasneb ehitussektori elavdamine, mis kergitab lõpuks ka ehitusmaterjalide hindasid.
Kas töötajat võetakse Tallinnast kaasa? Asutuste välja kolimise mõte pidi ju olema, et tekitame maakondadesse uusi töökohti, kuid kahjuks on riik sellise plaaniga u 10-15 aastat hiljaks jäänud, kuna enamus kõrgharitud noori, kes kodukandis tööd ei leidnud, suundusid Tallinna või Tartu tööturule. (aga kui aus olla, mina koliksin küll tagasi Järvamaale, kui saaksin hea töökoha) Kui pädevaid töötajaid maakonnast ei leia, peaks riik tooma ka töötajad (vähemalt osaliselt) pealinnast kaasa, mis omakorda peaks elavdama kinnisvara, eelkõige üüriturgu, vaevalt, et kohe soetad endale elamise piirkonda, mida sa veel ei tunne.
Ühest küljest on ju tore mõelda, et riik tuleb oma teenustega rahvale lähemale, kuid tekitab aga pealinnas massiliselt koondamisi ning suure tõenäosusega maapiirkondadest ei leia pädevaid töötajaid. Kuidas see ülemineku protsess peaks välja nägema? Nii palju lahtisi niidiotsi...
Jaanuari algul kirjutas Postimees, et Omniva viib pealinna palgad Jõgevale, kuna nende klienditeeninduskeskus kolib Jõgevale. St kui helistad infoliinile ja küsid oma paki või kirja vms kohta, siis tegelikult võtab telefoni vastu teenindaja Jõgeval. Küsitav on aga see, kas tõesti pealinna palgad jõuavad sellega Jõgevale? Vaevalt küll... Märtsi lõpus kaotab Tallinnas Omniva kõnekeskuse töötajad töö... Ei tahaks väga uskuda, et neile koondamist pakutakse, pigem suunavad ümber mõne postkontori töötajaks. Aga positiivne on ju asja juures see, et Jõgevale tekib töökohti juurde!
Kui otsustatakse, et asutused peavad kolima, siis võiksid nad seda teha täies koosseisus, kuna ühest kohast teise pendeldamisel ei ole mõte. Toome näiteks kasvõi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Oli siis seda ühte osakonda vaja Tallinnasse? Kogu ülejäänud tiim töötab ju Tartus.
Isiklikult, ma ei usu, et lähima 1-3 aasta jooksul mõni asutus täies koosseisus Tallinnast lahkub.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar