Blondiini Päevaraamat on olnud "puhkusel" ligi kuu aega - kohutav! Põhjus lihtne - tööle kandideerimised ning vestlused võtavad palju rohkem aega kui täiskohaga tööl käimine. Ja mis kõige hullem - see on valikute tegemine. Milline töökoht nendest kõigist vastu võtta? Viimasel ajal on meedias palju kõneainet tekitanud just need noored, kes istuvad vanemate kodus ning laristavad vanemate raha. Mina nende hulka ei kuulu, kuid hetkel olen juba kaks kuud töötu, omal soovil!? Päris paljudele pakkumistele olen ära öelnud... valikuid on palju. Mõned näited ametikohtadest: lasteaia õpetaja, põhikooli õpetaja, müügijuht, raamatupidaja, arendusjuht, projektijuht, büroojuht, toimetaja, jne.
Ja milline koht nendest valida, kui oledki multifunktsionaalne ja õpitud eriala toetab praktiliselt kõiki ametikohti? Lõpuks tuleb valik teha sisetunde järgi, mina leian, et teen otsuse siiski juhtkonna ning kolleegide põhjal - mul käib tavaliselt vestlusel nn klikk läbi, kas tahan seal keskkonnas töötada või mitte. Aga mida teha, kui on nt kaks või enamat kohta, kus pakutakse palka täpselt sama palju, tööasukoht mõlemal hea, kontor igati meeldiv, inimesed sümpaatsed... Ja sellise valiku ees ma nüüd jällegi olen, kuid mida teevad need inimesed, kellel valikuid pole?
Eile rääkis üks väga hea tuttav, kellel vanust juba 46, et tema tuttav otsib juba viis kuud tööd ning on saatnud 300 CV'd, kuid on käinud ainult kuuel vestlusel. Antud meesterahval on vanust 45, kuid näeb välja kui 30 ning on väga soliidne ning nooruslik. Töökogemus on viimases töökohas olnud 15 aastat, oli väga hea müügijuht, kuni sai koondamisteate.
Tundub, et tööturul on väga suured käärid... Eelistatakse noori, kuid noortelt eeldatakse töökogemusi, mida paljudel pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar