Teisipäev, 23. mai 2017

Võimalik ainult Maksimarketis: -30% soodustus = tavahind

Järjekordne postitus kaubanduse valdkonnast. Külastasin just Kvartali Maksimarketit ning salatibuffee letil suur silt – salativalik -30% alates kella 19:00. Kuna ostan sealt salatit praktiliselt iga päev või üle päeviti, siis mõtlesin, et huvitav, kas tõesti nädala sees saab juba nii varakult soodustust, tavaliselt algab soodustus buffeel 21:00 (nädalavahetusel alates 19:00).

(Pilt on tehtud täna, teisipäeval, kella 20.30 paiku) Olin meeldivalt üllatunud, kuna erinevad köögiviljad on ju terve päev seisnud, et kaupluse meeskond mõistis, et vaja soodustuse algusaega muuta, seda ikka selleks, et salati valikust õhtuks lahti saada. Lähen kassasse, mainin müüjale, et väljas on silt „-30%“. Müüja läheb buffee juurde ning tuleb tagasi, tõesti on silt väljas, helistab kolleegile, kuid kolleeg väidab, et see nädalavahetuseti. Kummaline... sest see silt, mis nädalavahetustel on, sellel on ka kirjas, et pühapäeviti -30% alates kella 19:00.

Tegelikult on olukord selline, et need köögiviljad / kastmed / jne, mis õhtul maha ei müüda, jäävad nendesse anumatesse ning hommikul lähevad täishinnaga uuesti müüki. Ja kuidas ma seda küll tean? Käisin möödunud nädalal poes, õhtul, enne kaupluse sulgemist – tegin endale oma lemmiksalati (kapsas, paprika, kurk, mais, hernes, pärlsibul, punane sibul, tillikaste). Tillikaste on selline valge hapukoore kaste, seal kõrval on üldiselt midagi punakat (nt tšilli või krevetid) – loomulikult oli keegi tilgutanud õhtul valge kastme sisse punast... ja järgmise päeva hommikul, kui läksin enne tööle minekut lõunaks salatit tegema, siis oli see kaste täpselt sama sugune... See punane „laik“ oli täpselt samas kohas, kus eelneval õhtul.


Ei oska nüüd päris täpselt öelda, miks mu enamus postitusi kaubanduse valdkonnast on, kas tõesti sellepärast, et õde on lõpetanud kaubandusökonoomika eriala ning koolitab selles valdkonnas. Aga ka mind on tõsiselt huvitama hakanud, mis tegelikult kaubanduses toimub. Järgmine postitus tuleb kindlasti sellest, mida neljapäeva (18.mai) õhtul Zeppelini Maximas nägin ja kuulsin.

Teisipäev, 9. mai 2017

Maksimarket: tavahind = soodushind

Maksimarket üllatas taas oma nädalalõpu pakkumisega - tavahinnaga 1,15€ maksev krõpsupakk on saadaval soodushinnaga 1,15€. 


Jäin natuke postitamisega hiljaks, kuna sean end sisse uude kontorisse. Kuid siiski, tundub, et Blondiini Päevaraamat jääbki kirjeldama kauplustega seotud juhtumeid. Tundub, et vajaksin kaupluste hingeelu tundmiseks koolitust, mille kohta saad lugeda siit.

Pühapäev, 9. aprill 2017

Konsumis NULL euroga tooted!

Jälle olen olnud blogimaastikult eemal, kuna ettevõttega alustamine on võtnud metsikult aega. Tööasjus sattusin Kambjasse, käisin läbi ka Kambja Konsumist, et kostitada end õhtul millegi heaga ja tähistada esimeste koostööpartnerite saamist. Ja näe imet - oleks saanud nii mõndagi soetada NULL euroga. Fengol oli tasuta, tšillit sai ka tasuta, kuid kahjuks olen juba pildi kustutanud.
Kas tõesti pakendajad ei vaata üle, mida ja kuidas nad pakendavad? Eeldan, et hind on seotud tootekoodiga, ning kassasse minnes oleks need samuti läinud NULL euroga läbi. Suure toidukorvi puhul ilmselt kassapidaja hinda ei märkaks. 

Reede, 17. märts 2017

Kuidas valida endale sobiv töökoht?

Blondiini Päevaraamat on olnud "puhkusel" ligi kuu aega - kohutav! Põhjus lihtne - tööle kandideerimised ning vestlused võtavad palju rohkem aega kui täiskohaga tööl käimine. Ja mis kõige hullem - see on valikute tegemine. Milline töökoht nendest kõigist vastu võtta? Viimasel ajal on meedias palju kõneainet tekitanud just need noored, kes istuvad vanemate kodus ning laristavad vanemate raha. Mina nende hulka ei kuulu, kuid hetkel olen juba kaks kuud töötu, omal soovil!? Päris paljudele pakkumistele olen ära öelnud... valikuid on palju. Mõned näited ametikohtadest: lasteaia õpetaja, põhikooli õpetaja, müügijuht, raamatupidaja, arendusjuht, projektijuht, büroojuht, toimetaja, jne. 

Ja milline koht nendest valida, kui oledki multifunktsionaalne ja õpitud eriala toetab praktiliselt kõiki ametikohti? Lõpuks tuleb valik teha sisetunde järgi, mina leian, et teen otsuse siiski juhtkonna ning kolleegide põhjal - mul käib tavaliselt vestlusel nn klikk läbi, kas tahan seal keskkonnas töötada või mitte. Aga mida teha, kui on nt kaks või enamat kohta, kus pakutakse palka täpselt sama palju, tööasukoht mõlemal hea, kontor igati meeldiv, inimesed sümpaatsed... Ja sellise valiku ees ma nüüd jällegi olen, kuid mida teevad need inimesed, kellel valikuid pole?

Eile rääkis üks väga hea tuttav, kellel vanust juba 46, et tema tuttav otsib juba viis kuud tööd ning on saatnud 300 CV'd, kuid on käinud ainult kuuel vestlusel. Antud meesterahval on vanust 45, kuid näeb välja kui 30 ning on väga soliidne ning nooruslik. Töökogemus on viimases töökohas olnud 15 aastat, oli väga hea müügijuht, kuni sai koondamisteate. 

Tundub, et tööturul on väga suured käärid... Eelistatakse noori, kuid noortelt eeldatakse töökogemusi, mida paljudel pole. 


Laupäev, 18. veebruar 2017

Riigiasutuste kolimine maakondadesse - kas ja kuidas?

Rahandusministeeriumi ligi 700-leheküljelise riigiülesannete analüüsi üks osa keskendub riigiasutuste pealinnast välja kolimisele. Teema on aga aktuualseks muutunud viimaste nädalate jooksul ning jääb mulje, et tegemist oleks uue valitsuse plaaniga, kuid tegelikult tegeles Rahandusministeerium juba aasta tagasi selle projektiga. Ja kui mõelda veel ajas tagasi, siis juba aastal 2012 ütles Helir-Valdor Seeder, et on viimane aeg tuua pealinnast asutused kodanikele lähemale, kuna maapiirkonnad on tühjaks jooksnud. Seega praegu meedias tekitab laineid väga vana uudis...

Plaanis on/oli ligi 30 asutust viia Tallinnast erinevatesse maakondadesse, kas täielikult või osaliselt. Kuidas see peaks küll välja nägema? Võtame näiteks Järvamaa keskuse Paide - kus sealt leiab ruumid, mis sobiksid näiteks mõnele asutusele, kus on 1000 töötajat? Kas kunstlikult tahetakse tekitada ehitusbuumi - ehitame igasse maakonda mõne asutuse jaoks uue ning uhke büroohoone? Korraldame riigihanke... ja kanname riigikassast raha sobilikku ehitusfirmasse. Ehitusega kaasneb ehitussektori elavdamine, mis kergitab lõpuks ka ehitusmaterjalide hindasid. 

Kas töötajat võetakse Tallinnast kaasa? Asutuste välja kolimise mõte pidi ju olema, et tekitame maakondadesse uusi töökohti, kuid kahjuks on riik sellise plaaniga u 10-15 aastat hiljaks jäänud, kuna enamus kõrgharitud noori, kes kodukandis tööd ei leidnud, suundusid Tallinna või Tartu tööturule. (aga kui aus olla, mina koliksin küll tagasi Järvamaale, kui saaksin hea töökoha) Kui pädevaid töötajaid maakonnast ei leia, peaks riik tooma ka töötajad (vähemalt osaliselt) pealinnast kaasa, mis omakorda peaks elavdama kinnisvara, eelkõige üüriturgu, vaevalt, et kohe soetad endale elamise piirkonda, mida sa veel ei tunne.

Ühest küljest on ju tore mõelda, et riik tuleb oma teenustega rahvale lähemale, kuid tekitab aga pealinnas massiliselt koondamisi ning suure tõenäosusega maapiirkondadest ei leia pädevaid töötajaid. Kuidas see ülemineku protsess peaks välja nägema? Nii palju lahtisi niidiotsi...

Jaanuari algul kirjutas Postimees, et Omniva viib pealinna palgad Jõgevale, kuna nende klienditeeninduskeskus kolib Jõgevale. St kui helistad infoliinile ja küsid oma paki või kirja vms kohta, siis tegelikult võtab telefoni vastu teenindaja Jõgeval. Küsitav on aga see, kas tõesti pealinna palgad jõuavad sellega Jõgevale? Vaevalt küll... Märtsi lõpus kaotab Tallinnas Omniva kõnekeskuse töötajad töö... Ei tahaks väga uskuda, et neile koondamist pakutakse, pigem suunavad ümber mõne postkontori töötajaks. Aga positiivne on ju asja juures see, et Jõgevale tekib töökohti juurde!

Kui otsustatakse, et asutused peavad kolima, siis võiksid nad seda teha täies koosseisus, kuna ühest kohast teise pendeldamisel ei ole mõte. Toome näiteks kasvõi Haridus- ja Teadusministeeriumi. Oli siis seda ühte osakonda vaja Tallinnasse? Kogu ülejäänud tiim töötab ju Tartus.

Isiklikult, ma ei usu, et lähima 1-3 aasta jooksul mõni asutus täies koosseisus Tallinnast lahkub. 

Esmaspäev, 13. veebruar 2017

Kiire ja lihtne suupiste, millega külalisi kostitada

Äkitselt heliseb uksekell ning ootamatud külalised on saabunud?! Või sõbranna helistab, et on Tartust just mööda sõitmas ning pole ammu kohtunud? Sel juhul päästab üldjuhul külmutatud lehttaigen (mina eelistan pärmi-lehttaignat). COOP müüb omatoodangut, 0.99€/pakk, olen kasutanud ka Eesti Pagari ning Maxima omatoodangu taignat, kuid kahjuks mulle pole maitsenud, kuid COOP-i sarjast "Säästu" pärmi-lehttaigen on igati sobilik. Edasi tuleb olla loominguline - juust, sink, vorst, pitsamaitseaine jne.Või miks mitte teha kaneelirulle?

Kõige lihtsam on teha viineripirukaid või hoopis juustuküpsiseid - riivi juust väikestele taigna ruudukestele. Samas on võimalik teha ka pitsastritsel (palmik). Selleks kasutada erinevaid külmkapis leiduvaid lihatooteid, riivida juustu, raputada pitsamaitseainet. Ja lõpuks ahju, voilà, kiired ning maitsvad suupisted olemas, et võõrustada külalisi.

Kui aga aega on natuke rohkem, siis võiks teha juba täidetud mune. Munad keema, seejärel külma vette (kui eriti kiire, siis lisan ka jääkuubikuid). Lõika munad pooleks, muna kollane kaussi koos majoneesi, sinepi, või, soola ja pipraga. Tee sellest ühtlane mass ning täida munad. Mune kaunistades ole loominguline, kasuta selleks kodus leiduvaid asju. Eile oli mul selleks nt keedetud porgand ning aknalaual kasvavad basiiliku lehed ning roheline sibul.

Pildil olevad täidetud munad on mu elus nn kolmas partii, olen neid teinud täpselt 3 korda, seda ilmselt põhjusel, et ma ise neid ei tee. Täidist maitsestades kutsun alati elukaaslase ja küsin, mida veel juurde. Ja eile neid tehes, ei pidanudki midagi juurde panema. Olin esimese maitsestamisega teinud maitselt täiuslikud munad. Kahjuks välimuse kohta sama öelda ei saa, kuna mul tordiprits puudub, siis kasutan küpsetuspaberit, millest teen torbiku.

Millega teie kostitate ootamatuid külalisi?

Neljapäev, 9. veebruar 2017

Enne Rail Baltic'ga alustamist tehke riigisisene ühistransport korda!

Kirgi kütab Rail Baltic projekt, kuid enne sellise mahuka projekti alustamist peaks parandama riigisisest ühistransporti. Eelnevate töökohustuste tõttu olen rännanud ühistranspordiga mööda Eestit ringi ning peab tõdema, et päris kõik siiski sellega korras ei ole.

Kõige lihtsam näide, millega praktiliselt iga nädal kokku puutunud - Tartu linnaliini buss nr 19 sõidab ainult hommikuti (2-3 x päevas), marsruut on Jalaka (Postimaja)-Raudteejaam. Tundub ju loogiline, et selle bussiga võiks Aardla kandis elavad inimesed saada rongijaama, et võtta teekond ette näiteks pealinna? Kuid kahjuks veel eelmisel aastal oli selline olukord, et kõik rongid väljusid täpselt 3 minutit varem, enne linnaliinibussi saabumist. Kirusin seda endamisi ligi aasta... Aga nüüd on käes aasta 2017 ning väikesed edusammud on siiski toimunud (ei tea, kas järeleandmisi tegi Elron või Tartu Linnavalitsus - kahjuks ei mäleta enam varasemaid väljumisi peast).
Jah, esimene rong, mis väljub 6:24 - sellele tõesti jõuaksin, kuna buss saabub 6:13 raudteejaama. Üldiselt on siiski kõige populaarsem rong see, mis väljub 7:29, kuid buss nr 19 saabub 7:22 - alati ei saa ju kindel olla, et buss püsib graafikus. Seega võiks u 7-10 minutit nihutada veel varasemaks väljumisi.

Haapsalu-Tartu-Haapsalu liiniga oli ligi aasta tagasi segadusi. 16:45 väljus buss aastaid tudengipealinnast Haapsallu, kuid millegi pärast ei tahetud seda liini elus hoida. Miks küll? Ligi kuus aastat tagasi kasutasin päris tihti seda liini selleks, et sõita Paidesse (sinna on ka ju raskusi Tartust saamisega, üldiselt saab Mäosse, kus tuleb teha ümberistumine, aga ajad ei klapi), buss oli alati väljamüüdud ning pidin pileti mitu päeva ette ostma. Tol ajal opereeris Eesti Buss OÜ, kuid loobusid antud liinist. Ega siis GoBus ei jäänud käed rüppes istuma, vaid lõikas sellest kasu. Buss väljub jätkuvalt samal ajal. 

Päris paljudesse kohtadesse sõites on vajalik liikuda enne Tartu või Tallinna, alles siis saab jõuda sihtpunkti. 

Kallid lugejad, mis piirkonnas Teie näete tõrkeid/probleeme Eesti ühistranspordis?